Töörõhk: sisendmootoriõli tegelik rõhk, mis sõltub mootori koormusest. Mootori sisendrõhu ja väljundrõhu erinevust nimetatakse mootori diferentsiaalrõhuks. Nimirõhk: rõhk, mis võimaldab mootoril pidevalt ja normaalselt töötada vastavalt katsestandardile.
2. Nihe ja vool(hüdrauliline mootor)
Töömaht: vedeliku sisendkogus, mis on vajalik hüdromootori iga pöörde jaoks, arvestamata leket. VM (m3 / RAD) vooluhulk: lekketa voolu nimetatakse teoreetiliseks vooluks qmt ja lekkevooluks peetakse tegelikku voolu QM.
3. Mahuline efektiivsus ja kiirus(hüdrauliline mootor)
Mahutõhusus η MV: tegeliku sisendvoolu ja teoreetilise sisendvoolu suhe.
4. Pöördemoment ja mehaaniline efektiivsus(hüdrauliline mootor)
Mootori kadu arvestamata on selle väljundvõimsus võrdne sisendvõimsusega. Tegelik pöördemoment T: pöördemomendi kadu mootori tegeliku mehaanilise kadu tõttu Δ T. Muutke see väiksemaks kui teoreetiline pöördemoment TT, st mootori mehaaniline kasutegur η Mm: võrdne mootori tegeliku väljundpöördemomendi suhtega mootor teoreetilise väljundpöördemomendini
5. Võimsus ja üldine tõhusus(hüdrauliline mootor)
Mootori tegelik sisendvõimsus on PQM ja tegelik väljundvõimsus t ω。 Mootori kogukasutegur η M: tegeliku väljundvõimsuse ja tegeliku sisendvõimsuse suhe. Hüdraulilisel mootoril on kaks ahelat: hüdromootori seeriaahel ja hüdromootori pidurdusahel ning neid kahte ahelat saab klassifitseerida järgmisele tasemele. Üks hüdromootori jadaahelatest: ühendage kolm hüdromootorit üksteisega järjestikku ja kasutage nende käivitamise, seiskamise ja juhtimise juhtimiseks suunaventiili. Kolme mootori vool on põhimõtteliselt sama. Kui nende töömaht on sama, on iga mootori kiirus põhimõtteliselt sama. Nõutav on, et hüdropumba õlitoiterõhk oleks kõrge ja pumba vool võib olla väike. Seda kasutatakse tavaliselt väikese koormusega ja suurel kiirusel. Hüdrauliliste mootorite seeriaahel 2: selle ahela iga pöördventiil juhib mootorit, iga mootor võib töötada üksi või samaaegselt ning iga mootori juhtimine on samuti suvaline. Hüdraulikapumba õlitoiterõhk on iga mootori töörõhu erinevuse summa, mis sobib suurel kiirusel ja väikese pöördemomendi korral. Üks hüdromootori paralleelsetest ahelatest: kahte hüdromootorit juhivad vastavad suunaventiilid ja kiiruse reguleerimisventiilid, mis võivad töötada samaaegselt ja sõltumatult, reguleerida vastavalt kiirust ja põhimõtteliselt hoida kiirust muutumatuna. Drosselkiiruse reguleerimisel on aga võimsuskadu suur. Kahel mootoril on oma töörõhu erinevus ja nende kiirus sõltub nende vastavast voolust. Hüdromootori paralleelahel 2: kahe hüdromootori võllid on omavahel jäigalt ühendatud. Kui suunaventiil 3 on vasakpoolses asendis, saab mootor 2 tühikäigul töötada ainult mootoriga 1 ja ainult mootor 1 annab pöördemomenti. Kui mootori 1 väljundmoment ei vasta koormusnõuetele, asetage ventiil 3 õigesse asendisse. Sel ajal, kuigi pöördemoment suureneb, tuleks kiirust vastavalt vähendada. Hüdraulikamootori seeria paralleelahel: kui solenoidklapp 1 on pinge all, on hüdromootorid 2 ja 3 ühendatud järjestikku. Kui solenoidklapp 1 on välja lülitatud, on mootorid 2 ja 3 ühendatud paralleelselt. Kui kaks mootorit on jadamisi ühendatud sama voolu kaudu, on kiirus suurem kui paralleelselt ühendatud mootoritel. Kui need on paralleelselt ühendatud, on kahe mootori töörõhu erinevus sama, kuid kiirus on väiksem.
